Renault tõi Kadjari turule 2015. aastal ning nüüd on auto saanud ka mudeliuuenduse. Kui muidu on Renault tuntud oma sedaanide, luukpärade ja mahtuniversaalide pärast siis Kadjar on loodud seda muutma, asetudes suuruse poolest Capturi ja Koleose vahele.
Kadjari suurimaks eeliseks keskmises suuruses linnamaasturite hulgas on hind. Hinnad algavad 17 990€ ja mu teada on tegemist kõige odavama keskmises suuruses linnamaasturiga. Hinda on aga võimalik omajagu paisutada, sest Kadjarit on võimalik tellida ka nelikveolisena.
Kadjarit kirjeldab kõige paremini ehk lihtsus. Väljast on disain lihtne ja äratuntav Reanult. Seest materjalid lihtsad, siin seal kõva plastikut ja disain minimalistlik. Istmed on mugavad ja pehmed ning keskel lisab edevust teemantmuster. Keskkonsoolis on R-link infosüsteem, mis pole just kõige parem võrreldes konkurentidega, aga Apple Carplay olemasolu tähendab, et reaalselt kasutad sa seda väga vähe. Selle all on aga kliima reguleerimiseks mõeldud rullikud, mis on parim osa selle auto interjööri puhul, olles väga hea disaini ja viimistlusega. Lisaks on nad lihtsasti kasutatavad, seega ei pea sa puutetundliku ekraani pealt taga otsima võimalust muuta temperatuuri nagu paljudel konkurentidel.
Tulles konkurentide juurde, siis Kadjari turuletuleku ajal 2015. aastal oli neid 25. Nüüd on see paisunud juba 40 mudelini. Autohuvilisena on seda kurb vaadata aga selline see vabaturumajandus juba on. Suurimaks konkurendiks krossoveri puhul on Nissan Qashqai. Nimelt on Kadjar loodud Renault ja Nissani koostöös ning just Qashqai põhjale. Samal nädalavahetusel sattus meie toimetuse kätte ka Nissan ja pildistamise jaoks sai ka nad kokku toodud. Mõlemal on omad eelised nagu näiteks Kadjari ilusam keskkonsool või Qashqai spoileriring, aga see on juba kinni maitses ning selle üle ei hakka vaidlema.
Proovisõidu auto oli varustatud 117kw bensiini mootoriga, mis koos topeltsiduriga 7-käigulise EDC automaatkäigukastiga tegid tööd sujuvalt. Kiire hüpe diiselmootoriga Qashqai rooli ja minu eelistus langeb kindalt just bensiinimootorile just tänu selle häälele ja tundele. Ka kütusekulu antud 1,3 liitrisel mootoril on igati mõistlik jäädes proovisõidu ajal 6 l/100km vahemikku. Antud mootorit on võimalik ka leida Mercedes-Benz A-klassi mootoriruumist, mis tähendab et arendusel on abiks olnud ka Daimler. Kadjari nõrkuseks minu silmis on vedrustus, mis rikub sõiduelamuse. Maanteel ja hea teekattega teel ei saa sellest aru aga häirima hakkab just kehvemale teekattele sõites. See on linnamaasturi kohta üsna jäik ja hakkab rappuma ning klobisema, kui tee väga konarlik. Sama täheldasin ka varasemalt proovitud esiveolise Qashqai puhul. Nelikveolist varianti pole proovinud pikemalt seega ei oska öelda, kas see parandab olukorda.
Kokkuvõtvalt on Kadjar soodne valik keskmises suurses maasturite seas, mis on Renault kuues ja kasutab ära teadmisi nii Daimlerilt, kui Nissanilt. Kadjar ei sära eriliselt mitte üheski aspektis, sest Renault Megane Grandtour aga on mu arvates parem valik, kui just pole hädasti vaja kõrgema kliirensiga autot.