Sa kõnnid öisesse parklasse. Sa vajutad avamisnuppu puldil. Tagatuled käivituvad ning Knight Riderlikud LEDid hakkavad tantsima. Lõvi kihvad säravad ja sa istud 22. sajandisse. Umbes sellised tunded valdavad sind 508 omamise vältel – stiilipunktidest ei tule sul eales puudust.
Me sõitsime sedaankerega mullu oktoobris ning olime üldiselt rahul. Nüüd, keset mahedat Eestimaa suve, saime ka universaalkerega auto rooli. Viimane on minu silmis isegi kaunim kui juba vägagi ilus sedaan ning tuleb lisaks 530 liitrise pakiruumiga. Mootor ja varustustase jäid samaks, kapoti all tuksub vana hea 1.6 liitrine (165kw) turbomootor ning enamvähem kõikvõimalikud lisad olid esindatud.
46 000 eurot maksva tippmudeliga saad sa omale sellised vahvad vidinad nagu massaažistmed, öönägemiskaamera, panroomklaas, Focali helisüsteem ning brošüüri võib lappama jäädagi. Ütlen seda igas artiklis alati, aga i-Cockpiti ei tasu kellegil karta (miskipärast reaktsioonid on alati jahmunud). Tegu on väga mugava ja ergonoomilise lahendusega.
Lühidalt, 508 on auto kus sa tunned end igaljuhul hästi. Praktilisusest niipalju, et sedaaniga võrreldes mahuvad ka pikemad härrad tahaistmele mugavalt ära ning istmete allaklappimisel avalduv pakiruum lubab seal magada. Just nii, laupäeva öö veetsin mina Rakvere lähistel tähistaevast nautidest ning 508 pardal magades. Päris mugav oli.
Julge lõviisand sõidab nagu sedaanilegi kombeks, sportlikult ning äraütlemata mugavalt. Sõit on hõljuvalt pehme, rool ülikerge ning pöörderaadius sarnane tagaveolistega. Linnavahel liikumine on hõlbus, häirima hakkavad vaid massiivsed A-piilarid mis blokeerivad liialt nägemisvälja. Mootor kuulub jätkuvalt minu lemmikute sekka, hoides oma varrukas peatamatult reibast olemust, mis avaldub mõnusa urina ja turbovile saatel kiirendamisega. Ka kütusekulu on olematu, võttes keskmiselt 5-7 l/100 km peale. Märkimisväärne on ka isejuhtimissüsteem, mida ma tegelikult ka julgen usaldada, erinevalt näiteks Nissani omast.
Kogu jutt kõlab lilleliselt ning kiitvalt ja tegelikult 508 ongi väga mugav ja hea auto. Aga tal on üks suur-suur probleem. Käigukast.
Kui sa satud säärase isendi rooli esimest korda, ei pane sa ilmselt seda tähele ning suudad sellega kogu elu rahulikult liigelda. Kui sulle aga meeldib autoga Sõita või sul on olemas võrdlusmoment teiste samalaadsetega, siis tabab sind kohe nördimus. 508 8-käiguline üksus on paraku üks halvemaid uusi automaatkaste mida ma proovinud olen. Vähe sellest, et vahetused toimuvad egamugava “jõnksuga”, käitub kast lahmivalt ja segaselt, visates mitu käiku alla siis kui seda pole vaja või vastupidi. Kohati sööb kast ka mootori kiiduvärt jõunumbrid ära. Sa võid panna muidugi peale ka manuaalrežiimi, ent labad on kuidagi “out of place” ning tunnetuseta. Tavaline ja levinud ZF 8-Speed üksus koos normaalse seadistusega parandaks autot oluliselt, või siis 308 GTi pealt manuaalkast!
Hinnad jäävad 28 500 – 43 100 euro vahele, lisaks tuleb otsa valada ka natuke lisavarustust. Seega, täislastis kiire variandi hind võib ligineda 50 000 eurole.
Ma ei tea kas hind õigustab end või mitte. 508 on väga unikaalne ning mugav auto ning tulevikus näen seda kindlasti kollektsionäärimasinana. Aga enne 508 järgiminekut sõitsin ma kaks päeva uue VW Arteoniga, mis muuhulgas maksab täpselt sama palju. Ning ma sõidaksin mõtlemata ka koju Arteoniga. Miks? Sest kuniks Peugeot insenerid käiguosa asisemaks ei tee, jääb minu valik Wolfsburgi.
Fotod: Autor/Kaarel Krutob (sedaan)
Head: Köitev disain, Vahva ja vurtsu täis mootor, Praktiline, varustus
Vead: Käigukast paneb sõidukogemusele liiga suur põntsu, A-piilarid on liiga paksud