Audi tuli eelmisel aastal välja uue pesamunaga. Mis on muutunud? Diiselmootoreid enam valikust ei leia ja manalateed on läinud ka kolmeukseline variant. Ka ülejäänud auto on saanud täiesti uue välimuse ja sisu.
Antud juhul oli prooviautoks 30 TFSI, mille kapoti all peitub 85 kilovatine kolmesilindriline 1.0 “turbokas”. Algul küll natuke kahtlesin sõidu nautimises, kuid siis tabas mind üllatus. Paar aastat tagasi proovitud sarnane mootor teiselt VAG grupi masinalt on teinud tõesti suure edasimineku. Ei tundunud kordagi, et ma mootorit piinaks ja ega jõudugi oli justkui omajagu rohkem kui 85kW. Alustatud sai sõitu linnavahel kus selgus koheselt, et kärme olemus valitseb masinat täielikult. Ka maanteel hätta ei jää ja möödasõidud saab tehtud. Ametlikest andmetest leitava keskmise kütusekulu jaoks peab olema üsna kerge jalg, enda keskmine tuli natuke üle 6l sajale.
Kusjuures ma üllatusin mootori puhul nii palju, et pean seda antud Audi puhul ka kõige õigemaks valikuks. Võimsam versioon üheliitrisest mootorist on täiesti piisav ja hoiab A1 hinna mõistliku hinnataseme juures, kui kõiki lisavarustuse kastikesi mitte märkida.
Nüüd aga hinna juurde, 30TFSI baashinnaks on 25 500€. Tegu on päris suure numbriga selle klassi autode seas. Lisaks saab seda veel lisavarustusega omajagu paisutada. Tundus ka, et antud autol polnud ühtegi kastikest tellimisel tühjaks jäetud. Näiteks leidis autost Bang&Olufsen kõlarisüsteemi, sportvedrustuse, adaptiivse püsikiirusehoidja, parkimisabi, disainpaketi “Edition 1” ja veel palju muud. Lisavarustusest oli puudu tagurduskaamera, mis kuluks marjaks ära. Muu kaasahaaratava varustuse seas leidub nii mõndagi, mida tegelikult vaja pole.
Varustuse koha pealt veelkord – millest ma ära aga ei ütleks, on sportvedrustus. Nimelt tegi see oma tööd väga hästi ja auto oli väga hea ka hoogsamalt sõites. Kui midagi muudaks siis valiks ehk väiksemad 17 tollised veljed.
Sarnaselt uuele R8-le on ka A1-l ees kapotijoonel kolm “õhuvõtuava”, mis on inspiratsiooni saanud UR Quattro-st. Väikeseid austusavaldusi leiab veelgi, enim meeldisid neist tagatiivad, mis sarnaselt teistele uutele Audidele on saanud tugevama “boxy” külgjoone. Ka üldine hoiak luukpäral on kuidagi ralliautolik. Lisaks välimusele on varustuses ka sportlik sõidufeeling.
Väike-väike autode klassis on kindlasti see üks luksuslikumaid samas väga praktiline. A1-s võrreldes suurema venna A3-ga ikkagi kasutusel ka kõvemaid plastikuid aga mitte midagi häirivat. Infosüsteem on kõige uuem ja sama, mille leiab ka A8-st. Peamiseks konkurendiks võiks olla 5-ukseline Mini aga interjööri puhul on Audi pikalt eest ära läinud puhtama disainiga. Kõige uuem infosüsteem, viisakad materjalid, lihtne disain ja Audi-le omane koostöökvaliteet. Rohkem konkurente Audil otseselt ju polegi, sest BMW ja Mercedes ei paku “supermini” klassi kuuluvat autot.
Istumisasend on minu jaoks liiga kõrgel. Muidugi – see tähendab, et parketimaasturi otsijatel soovitaksin kindlasti vaadata ka selle Audi poole. Natuke luksuslikum sisu, parem sõidumugavus ja lahe välimus võiks ju olla eeliseks väikese crossoveri ees.
Kokkuvõtvalt on A1 reklaamlause “täiuslik kaaslane linnas” igati õige ja ei piirdu vaid linnaga. Loodetavasti on tulemas ka uus S1 versioon, mis erinevatel andmetel peaks saabuma juba see aasta. Seega kui oled otsimas laheda iseloomuga väikeautot aga ka natuke luksust siis kindlasti tasub Audi poole vaadata.
Plussid : disain, juhitavus sportvedrustusega
Miinused : kolmeukseline variant on kadunud ja veidi kõrge istumisasend