Skip to content

Mazda 6: Tõestus sellest, miks nemad mu meelest parim automark on

Ilmselt on iga autohuvilise käest kord kusagil seltskonnas või peol uuritud tema lemmikautomargi kohta. Kui minule see küsimus tuleb, vastan tuima südamerahuga: Mazda. Sellele järgnevad reeglina šokis näod ja kogelevad küsimused: “Mis-mismõttes? Nad ju roostetavad! Ole ikka meheks, vaata ikka Audi-Mersu-BMW poole!”. Ma ei jõua kokku lugeda palju ma seda saanud olen.

Aga miks siis? Mul on perekonnast läbi käinud nüüdseks tikutulega leitav 929 kupee, ma olen ise omanud kahte MX-6’te ning minu unistuste autoks on teise põlvkonna RX-7 Turbo. Ma olen isegi Mazda esinduses töötanud. Ja kogu selle mantra keskel olen ma midagi märganud – võrreldes teiste Jaapani autotootjatega, on Mazda ainsana suutnud järjepidevalt oma autosid hingega ehitada. Kõikidel teistel on vähemasti korraks olnud periood, kus tootevalik koosneb igavast süldist. Pole vahet, kas sõidad päevinäinud roostes 626’ga või lased piirajasse 13B rootori – iga Mazda puhul täheldad kasvõi väikeses ulatuses sõidurõõmule orienteeritust.

Mazda põhimõtte järgi on auto justkui perekonnaliige, mitte tarbeese. Ning ma ei jõua neid ära kiita sisepõlemismootori elushoidmise nimel pingutamise eest. Skyactiv-X on tõesti midagi teistsugust. Aga aitab pikast sissejuhatusest, liigume proovisõidu juurde.

Hing on tõesti liikumises

Ma proovisin vigu otsida, ma tõesti proovisin. Ei, Mazda ei maksnud mulle sisuturundusliku artikli kirjutamise eest. Aga Hiroshima autotootja on tõepoolest maha saanud viietärni argisõidukiga. Seletame selle kiidulaulu siis lahti.

KODO Soul of Motion disainikeel on hiljuti pälvinud mitmeid auhindu ning täiesti mõistetavalt. Isegi mustas läikivas rüüs tuleb Kuue voolujoonelisus ja ülim esteetilisus hästi välja. Universaali pära võib-olla nii šokeerivalt sind ei raba, kuid vinguda pole ka põhjust. Värvivalikus tasuks kindlasti vaadata “Soul Red” punase poole, mis minumeelest teeb silmad ette isegi Ferrari punasele.

Interjöör on väga otsekohene ja jamavaba. Puutetundlikku kraami sisuliselt polegi, armatuuri otsas kükitab pisike ekraan mida saad kontrollida keskkonsoolis oleva rullikuga. Ka infomenüü on väike, koosnedes vaid navist, muusikast ja paarist seadest. Aga kas sul ongi rohkem vaja? Sa ostad auto sõitmise, mitte arvuti näppimise pärast. Märgatav detail on kena valge nahkriba, mis konsooli keskelt läbi jookseb. Lisaks on Mazda suutnud autosse paigutada ka CD-mängija – huvitav nišs küll, aga kas keegi seda veel üldse kasutab? Taga on piisavalt ruumi ka pikemat kasvu inimestele.

Ning salongis ei ole mitte ühtegi odavatundelist ega kobisevat detaili. Rafineeritus ja kvaliteet (mitte varustus) teevad napilt silmad ette isegi luksusjapside lipulaevale Lexusele.

Kiirem kui brošüür ette näeb

Mulle tõesti tundub, et kui autol puudub võimekus mööda Jaapani touge’si pingevabalt ringi süstida, siis Mazda seda masinat konveierilt maha ei luba. Ma viisin proovisõiduki ühel õhtul kurvide vahele pisut temperamentsemale tiirule ja olin meeldivalt üllatunud.

Skyactiv-G “kahepoolene” vabalthingav mootor (141kw) on tänasel turboajastul üsna haruldane nähtus. Mootor läheb üsna väänderikkalt algul aeglaselt pöördesse ning umbes 4000 p/min kandis muutub äärmiselt kergeks ning elujõuliseks. Meenutab pisut möödunud sajandi V6 mootoreid. Sportrežiimil gaas teravneb ning ideaalse suuruse ja asukohaga labad muudavad vahetused ülilõbusaks. Esiveolise pereauto kohta on alajuhitavust vähe, kurvi sisendes on nina üsna kerge ning massikese tundub olevat täpselt juhi ja esisilla vahel. Täpne, tuntav ning kitsas rool lubavad suurtes mõõtmetes Mazdat päris hõlpsalt kasutada. Ma olen üsna kindel, et pädeva juhi käes suudaks see auto mõnele kuumpärale käänakute vahel konkurentsi pakkuda, olgugi et jõunumbrid on väiksemad. Vedrustus on korralikult jäik, Talinna auke sa siiski tunned – kuid juhitavuse perspektiivist on see õnnistus.

Aga ma tõesti nautisin seda mootorit. Isegi fakt, et seda oli salongi ilma mingite kõlariteta toorelt kuulda oli rõõmustav. Nüüdisajal tundub, et keskmise igapäevaauto kapoti all tuksub järjekordne kaheliitrine turbokas, mis on reeglina sama põnev nagu niiske mopp. Kuid Mazda ei ole päris seda teed läinud. Kütusekulu on samuti normaalne, jäädes 8-9 l/100km vahele. Täislastis auto hinnaks on 35 000 eurot, mis on mõistagi kallim kui konkurendid. Aga siinkohal saad sa selle raha tõesti rohkem kui arvata.

Kuid auto ei saa olla perfektne kui sellel pole vigu. Eks igaühe soovid auto osas erinevad ning sealt tuleb ka kriitika. Kuid 6 puhul on seda tõesti raske leida. Ma olen eluaeg paras Mazdafanatt olnud ning uus Kuus täitis minu niigi kõrged ootused. Aitäh Mazda, jätka samamoodi!

Plussid: Disain, Mootor, Sõiduomadused, Kvaliteet

Miinused: Kui keegi midagi tõsist leiab siis andke teada, mina ei leidnud

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

seventeen − 11 =