Alfa Romeo tegi väikestviisi uuestisünni aastal 2015, kui tuli turule uue Giuliaga. See auto oli täiesti uuel Giorgio platvormil, mille arendus toimus Ferrari tehnilise direktori Philippe Krief’i järelvalve all. Samal Giorgio platvormil on ka Stelvio ehk lihtsustatult võib öelda, et tegu on karkudele tõstetud Giulia universaaliga.
Minu esimene kohtumine selle platvormiga oli mõnda aega tagasi Giulia Veloce roolis. Lühikese pooletunnise proovisõidu järel jäi sel autol midagi natuke vajaka. Auto oli tõesti väga hea juhitavusega nagu välismaa ajakirjanikud olid ülistanud, aga sisukvaliteet ei jätnud head esmamuljet. Enda argipäeva autosse tagasi istudes sain aru, et Alfa ei ole ikka minu jaoks, sest saadud sõiduemotsioon ei kaalunud puudusi üles. Oi, aga Stelvio QV tegi minu jaoks täieliku pealoputuse. Kõik, millega polnud rahul, on unustatud hetkega, kui natuke autoga pikemalt sõita RACE-režiimis sõita.
Mida oodata ühelt linnamaasturilt, millel on superauto jagu jõudu? Praktiline kiire auto, millega kurvilisele teele sõites avastad end unistamast madalast autost? Ei, Stelvio QV roolis kurvilisel teel unustad üldse ära, et oled linnamaasturi roolis. RACE mode sisse lülitada ja see, kuidas see auto liigub kurvilisel teel, on lihtsalt võrratu! Roolitunnetus on täpne, juhitavus on neutraalne aga saab vajadusel ka provotseerides tagaosa libisema. Enamus ajast on Stelvio tagaveoline aga libisemist tundes muutub 50:50 jaotusega nelikveoliseks. Arvestades, et Eesti külateed pole just kõige parema teekattega siis natuke pehmem vedrustus silub seda ja kolm erinevat vedrustuse jäikuse astet on piisav, et muuta üsna mugav linnamaastur piisavalt jäigaks. Ehk isegi liiga jäigaks, sest isiklikult meeldis keskmine vedrustuse tase kõige rohkem. Väike külgkaldumine jääb aga mitte midagi ebameeldivat. Kui muidu olen üsna linnamaasturite vastane, siis see paneb mõtlema, et ehk Eesti tingimustes on nelikveoline Stelvio just see õige valik Giulia asemel.
Ferrariga seos ei piirdu ainult platvormi arendusega. Mootoriruumist leiab kahe turboga 2,9 liitrise V6 mootori, mis on samuti arendatud koostöös Ferrariga ja arendab 375kW. See hääl, mis V6 tekitab, pole päris tavapärase V6 kõlaga ja tehase väljalaske kohta on see RACE-režiimil väga vali. Launch-control puudub, aga sellegi poolest suudab see 1830kg kaaluv auto õigetes tingimustes kiirendada 0-100km/h 3,8 sekundiga! Seekord seda järele ei proovinud, sest ilm ei soovinud meiega koostööd teha ja teisel proovisõidu päeval sadas lakkamatult paduvihma. See andis võimaluse autoga vahelduseks rahulikumalt kulgeda ja välja tuli täitsa tavaline keskmisest jäigem linnamaastur, kui kasutada seda kõige rahulikumas all-weather sõidurežiimis. Sel autol on isegi silindrite deaktiveerimise süsteem, mis lülitab kolm silindrit välja rahulikult sõites, et säästa kütust.
Nüüd jõuame auto sisemuse juurde. Konkreetsel autol on tellitud süsinikkiust taguse osaga Sparco poolkorv istmed, roolisambalt leiab alumiiniumist käiguvahetuslabad, päris süsinikkiust iluliistud ja punased õmblused igas suunas! Istmed on üsna agressiivse välimusega aga mind ei väsitanud need ka pikema sõidu jooksul. Lisavarustuse nimekirjas on neil üsna priske hinnasilt aga need on igati seda väärt! Käiguvahetuslabad on tõsiselt suured, on positiivse tundega ja mis peamine, asuvad õiges kohas ehk roolisamba küljes! Sellest paremaid käiguvahetusvalitsaid olen saanud proovida ainult Lamborghini roolis. Käigukastiks on 8-käiguline sarnane ZF tähisega 8HP75 ja Alfa on selle seadistamisel teinud suurepärast tööd,
Sisu kvaliteet pole küll Porsche tasemel aga F-seeria BMWga täitsa võrreldav. F-seeriaga BMW-ga võrdluse toon välja, sest Stelvio ja Giulia salongis on tunda tugevat mõjutust just BMWst. Nii infosüsteem, kui nuppude paigutus ja kasutusloogika on väga sarnane just BMWle. Ka kvaliteet on pea sama, osades kohtades nagu istmed ja iluliistud hiilgab Alfa, teistes aspektides nagu nt infosüsteemi rullik aga BMW. Infosüsteemi rullik on just üks nendest detailidest, mis on pisike detail aga on häirivalt odav. Õnneks mudeliuuenduse käigus on seda uuendatud!
Aitäh Alfa, et isegi peale mudeliuuendust on säilitatud analoognäidikud! Nende, keskel asetsev ekraan on piisavalt informatiivne ja lihtne kasutada. Mudeliuuendusega on paranenud ka sisu kvaliteet just keskkonsoolis ja uuenenud infosüsteem, mis on nüüd ka puutetundlik tehes Apple Carplay ja Android Auto kasutamise mugavamaks. Puutetundliku ekraani puudumine oli sarnaselt infosüsteemi rullikule detail, mis natuke häiris aga tundub, et Alfa on kuulanud oma kliente! Kõik see, mis antud Stelvio salongis häiris on mudeliuuendusega parandatud ja mu arvates on see nüüd üks parimaid turul. Lihtne kasutada tänu puutetundlikule ekraanile aga säilinud on ka võimalus kõike teha ilma ekraani puutumata rullikutelt ja nuppudelt.
Kokkuvõttes on Alfa Romeo QV mudelid neile, keda ei huvita mitmetolline ekraan on spidomeetriks ja mitut värvi taustavalgust on salongis võimalik valida, vaid ootavad autost tõelist sõiduelamust. Seda pakub Alfa kuhjaga! Endalegi üllatuseks eelistaksin seda linnamaasturit nii mõnelegi sportautole.
Arvestades viimast BMW disainikeelt ja järjest suuremat rõhku esiveolistele platvormidele on Alfa Romeo just see, kuhu võiks BMW omanikud pilgud suunata, kui otsivad tõelist sõidunaudingut.
Loodan väga, et tekib ka võimalust proovida Giulia QV mudelit. Kui linnamaastur nii sõidab siis, mis veel kergem sedaan sama võimsusega teeb?
Head: hääl, roolitunnetus, vedrustus
Halb: sisu kvaliteet teatud kohtades ehk osa lüliteid ei sobi sellises hinnaklassis olevasse autosse. (NB! Mudeliuuendus parandab seda!)
Konkurendid Macan Turbo, GLC63s, X3M, F-Pace SVR
Hind alates 85 290€
