Kui keegi oleks teinud pimetesti ja lasknud arvata auto tootmisaastat, siis ilmselt oleks pakutud väikest veoautot 1990. aastakäigust.
Suzuki on märganud, et retro on moes ja seega toonud tagasi parimaid detaile eelnevatelt generatsioonidelt. Sooneline katus, astmega küljeaken, eelmisele Jimnyle viitav esivõre, kaks triipu küljepeegli all, pisidetaile leidub veelgi. Kui välimus on Jimnyl sarnane G-klassile, siis sisu meenutab pigem Defenderit.
Jimnyl on interjööris kasutatud ainult kõvaplastikut, kiirendus on tänapäeva mõistes kohutavalt aeglane, sisemüra on maanteekiirustel väsitav, vedrustus naljakalt pehme ja kurvides on tunne, et küljepeeglid lohisevad vastu maad. Kõlab nagu vanem veoauto, aga vaatamata sellele oli see üks lõbusamaid prooviautosid, millega olen sõita saanud.
Alustatud sai sõitu nagu ikka – linnas. Esimene tähelepanek on suurepärane pöörderaadius, muidugi juhul kui nelikvedu on välja lülitatud. See teeb linnasõidu lihtsaks ja tänu väikestele mõõtmetele ja heale nähtavusele on seda ka lihtne parkida. Ka kõige auklikumal teel pole sõit ebameeldiv, küll aga ristirööpas tahab auto hakata “hüppama”.
Mootor teeb sellist mõnusat jorinat, madalatel pööretel kõlab sellest valjemalt käigukasti undamine, mis meenutab vanemat maastikuautot. Käiguvahetus ise on väga mehaanilise tundega ja mõnus. Ehkki mootorivalik puudub, siis 5-käigulise manuaali asemel on võimalik valida ka 4 käiguline automaat. Mootoriks on 1,5 liitrine 75kw nelja-silindriline, mis on täiesti piisav tänu Jimny väiksele 1100 kilogrammisele kaalule. Arvestades, et auto istub redelraamil, on see väga väike number. Kui arvad, et 1,5 liitrit on maastikuautole vähe, siis Aasias on olemas ka Kei versioon, millel 660cc moootor ning auto mõõtmeid on vähendatud laiendite ja tagaratta arvelt.
Peale kiiret linnatiiru sai siht võetud maapiirkonda. Esimese hooga maanteele pääsedes valdas mind imestus, et maanteemüra polegi nii hull nagu räägitakse. Ootasin palju lärmakamat interjööri, sest tegemist ju kastiga ratastel. Niipea kui sattusin neljarealisele, mõistsin millest jutt. Nimelt kuni 90 km/h on auto täiesti mõistlik aga sellest üle on väga väsitav sõita. Kui kiirus kasvab üle 90, hakkab märgatavalt tõusma ka sisemüra ja Suzuki rohkem ujuma. Müra tõuseb ka mootoriheli arvelt, maanteel hakkasin tundma puudust ühest lisakäigust. Suuremal kiirusel tahab Suzuki ringi uidata ja on külgtuulele väga tundlik. Seega ka 110 alas avastad end 90ga sõitmast. Neljarealiselt maha keerates on olukord kohe parem ja üllataval kombel pole ka kurvilisel teel vaatamata rohkele kaldumisele sellega üldse ebameeldiv sõita. Kuna auto on üsna lihtne, aimad alati ette kuidas ta käitub. Kaldumine muudab kurvilise tee dramaatilisemaks ja omakorda lõbusamaks.
Pehme vedrustus teeb sõitmise ka kõige kehvemal teel murevabaks ning päeva lõpuks jääb Suzuki Jimny heatujuautoks. Sellega ei ole kõige parem sõita, ta pole kõige luksuslikum ega ka kõige mugavam – ent tema roolis on raske tujutseda. Sõites ununevad kõik selle auto miinused ja väljas vaadates lööb nägu naerule. Ja sa pole ainuke, sest linnavahel sõites sai see auto üllatavalt palju pilke. Eks erkroheline värv aitab ka natuke kaasa.
Maastikusuutlikuse kohapealt kahjuks kaasa rääkida ei oska, sest päris sellistesse kohtadesse, kus nelikvedu oleks olnud vaja ei sattunud. Nelikvedu sai küll sisse lülitatud aga poleks olnud isegi vajadust. See eest ronis see auto kohtadesse, kuhu ükski teine nelikveoline crossover ei lähe juba lihtsalt seetõttu, et need jääks põhja peale kinni või jätaks keredetaile maha. Lühike teljevahe, kõrge 210mm kliirens ja 39kraadi pealesõidunurk tähendab, et selle autoga saab ronida kohtadesse, kus autod pole mõeldud. Ka aeglane rool, mis linnavahel meenutab rekaga sõitu tuleb kasuks just maastikul. Väikeseid korrektsioone on lihtne teha.
Negatiivseks selle auto puhul on ainult pikk ooteaeg, sest uus Jimny on osutunud väga populaarseks ja tootmine ei jõua järgi. Puudust tundsin ka kuuendast käigust, sest maanteekiirustel on pöörded natuke liiga kõrgel. See säästaks ka kütust veelgi, kuigi proovisõidul keskmiseks kuluks 7,5 l sajale bensiinimootoriga autost on väga hea tulemus.
Seega, kui sul on vaja autot, millega mõõta teid linnas või vaja keerata teelt maha, kus vaja päris maasturit siis Jimny on just sulle! See auto tõesti viib sind kohtadesse, kus sa muidu ei satu ja järsku avastad end otsimas kohti, kus teelt maha keerata.
See “vähem on rohkem” suhtumisega auto on ka ausa hinnaga ehk hinnad algavad 16 000€ ja isiklikult ei paisutaks hinda lisavarustusega. Arvestades mõistlikku hinda siis näen, et need autod saavad ka reaalselt sihipärast kasutust.
Fotod: Autor