Fotod: Karl-Erik Idasaar
Eelmisel nädalavahetusel läks olukord üpriski suviseks, mispärast võtsime kaameramees Reimoga ette väikese reisi Lahemaa rahvusparki, et sealsetes kurvides filmida Cupra Ateca sportmaasturit. Kõlab nagu idüll? Noh, paberil küll, aga mõne tunni saabudes olime me sunnitud sealt taganema, sest iga käänaku taga kihutas või jalutas keegi ringi. Nagu Maleva filmis kunagi öeldi – iga puu taga on üks eestlane. Niipalju siis soovituslikust karantiinist.
Ööpäev edasi ning temperatuur on langenud allapoole viite, viies endaga koju kaasa kõik soojaarmastajatest eestlased. Teed on vabad, kuivad ning kütusepaak on pooltäis. Cupra Ateca mu istumise all sai lõpuks muskleid sirutada.
Brändi kinnistumiseni läheb veel aega
Cupra kolis oma vanematekodust Martorellist ära eelmisel aastal ning kasutas selleks steroidisüsti saanud linnamaastur Atecat. Ma pole tegelikult siiani üldse kindel, miks SEAT Cuprast eraldi brändi luua otsustas – nagu kauged kolleegid Top Gearist kirjutasid, siis on ilmselt tegu nähtusega, mida vaid tõelised turundusgurud mõistavad.
Aga siin me oleme, uus pronksikarva tätoveeringut meenutav märk ees ning neli paukuvat summutitoru linnamaasturis, mida harilikult kasutatakse praegu Selverist kriisivarude ära toomiseks. Ainult et seekord jõuad sa Atecaga poodi teistest kordades kiiremini.
See näeb Kalamaja uusarenduse allmaa parklas äärmiselt nägus välja ka – 19” valuveljed, madaldus, agressiivsem spoileriring, CUPRA märgistus ning eelmainitud neli summutiotsa. Värvivalik on tehasest samuti üsna lai, ent kirsi tordil võtab Rodium Grey satiinhall pronksviimistlusega.
Salong on Volkswageni impeeriumile omaselt üsna konservatiivne, ent poolnahkistmed ja tüünem rool lisavad pisut isikupära ning särtsu. Aga praktilises mõttes, kas seda tasuks näiteks osta üle Leon Cupra R universaali? Kui sind huvitab pagasiruumi maht, siis ei. Kui sul on lapsed ja sa tahad et nad näeksid kellele sa foori tagant pähe tegid, siis jah. Tegu on avara, ruumika ning tänapäeval haruldaselt hea nähtusega autoga.
Brändi identiteedi juurde tulles peab ilmselt ütlema, et Cupra kui eraldiseisva üksuse korralik määratlemine võtab veel mitu-mitu aastat aega. Formentor ning Leon peaksid asjale tublisti kaasa aitama, seega elame-näeme.
Väga hea tasakaal sportlikkuse ning argikasutuse vahel
Jõudluse osas on valem sama, mis teistel kiiretel VAG grupi hispaanlastel ja sakslastelgi. Vaikselt legendaarsuse staatust saavutav kaheliitrine EA888 turbomootor 296 hobujõuga, 7-käiguline DSG kast ning Haldexi-põhine 4drive nelikvedu.
Loomilikult pole see SRT Trackhawk, aga Tondi foori taha mürisedes paneb su kõrval seisev Porsche Macani omanik igaksjuhuks sportrežiimi sisse. Stardiabi lubab sajani söösta 5,4 sekundiga ning sellest piisab, et su kõrval istuv Tinderella naerataks ja noogutaks.
Kiirus kasvab täna klapilisele väljalaskesüsteemile mõnusate nootidega ning erinevalt Leon Cuprast, on käigukasti muudetud sujuvamaks ning nõtkemaks. Ülesvahetused ei meenuta enam niivõrd kahuripauke kuivõrd meeldivat liuglemist ühelt hammasrattalt teisele. Käiguvahetuslabad on muidugi natuke väikesed ning liiga rooli sees. Kui sul on keskmisest lühemad sõrmed, siis võib pisut keeruliseks minna.
Tehasest soovitan kindlasti kaasa tellida pirakamad Brembo pidurid, sest tavalised pole päris nii tugevad kui sellisest autost eeldada võiks. Cupra on iseloomult terav, aga tavapidurid ei taha selle iseloomuga väga ühte sammu kõndida. Adaptiivne vedrustus reguleerib end vastavalt režiimile, millest kõige mõistlikum on muidugi sõita vaid Cupra peal. Kuigi see võib nii kõlada, ei ole tegu Megane RS Trophy stiilis spartaliku kogemusega ja igapäevased toimetused mööduvad kondimurdmiseta.
Kruusateedel suurim üllataja
Ümber kurvide jätab Ateca kergema mulje, kui ta tegelikult tänu oma 1632 kilogrammisele tühimassile on. Juhitavus ja pidamine on linnamaasturi kohta väga head, aga antud hetkel võidab füüsika ning madalamate kuumpäradega tänu vajumisele siin võistelda ei anna.
Minu suureks üllatuseks on Ateca kõige vahvam ja emotsioonikam mööda normaalseid kruusateid sõites. Normaalseid, ehk siis mitte I maailmasõja eikellegimaad meenutavaid kraatreid täis külavaheteid.
Veojõukontrolli inaktiveerides muutub Cupra ka lahtisel kruusal väga mänglevaks, ent samas kohutavalt ettearvatavaks. Tänu erksale ning väga kergele ja täpsele gaasipedaalile on Ateca aldis natukene saba liputama ning Ott Tänaku sõidumaneeridele austusavaldusi tegema.
Hind on kõrgem, aga konkurents väike
Cupra ainsa mudelina algab Ateca hind 38 630 €, mis on baas-Leon Cuprast umbes 10 00 eurot kallim ning hästivarustatud Cupra ST R’ist 3000 eurot kõrgem. Olen proovinud nelikveolist Leon Cuprat päris mitu korda ning kavatsen ilmselt kunagi ka seda omada, aga Ateca performance-mõttes siiski niivõrd hea pole. Maasturi füüsika sööb siinkohal šansid madalama auto vastu võita ära – eelmisel aastal panime korraks need Autoportree raames isegi vastamisi.
Huvitavat ja kärmet pereautot otsides ei tähenda see muidugi, et sa peaksid Atecast mööda vaatama. Salong on ruumikam ja peresõbralikum ning kruusateedel on see ilmselt parem all-rounder kui Leon. Kindel on aga fakt, et lõbust Atecaga puudu ei jää, sama hinna eest väga muusuguseid kiireid linnamaastureid võtta ka pole.
Hyundail tuleb varsti Kona N ning Volkswagenil on olemas T-ROC R. Aga edasi? Porsche Macan on liialt kallis ning näiteks BMW X2 M on lihtsalt igav sõita. Cupra troonib justkui omaloodud segmendis.
Kui aga Ateca osta, siis nagu enne öeldud, tuleks juurde tellida Brembo pidurid ning miks mitte ka sportistmed? Kogemus muutub paljuski veelgi paremaks.
Kahe nädala pärast ulatatakse mulle prooviks VW T-ROC R võtmed, mis on suuresti samasugune auto. Kuidas see Atecaga võrdleb, saab peatselt lugeda.
Plussid: Lõbus sõita, arvestatav jõudlus, kena välimus ning Leon Cuprast ruumikam salong
Miinused: Hind on natuke kõrge, bränd on veel natuke tundmatu
2019 Cupra Ateca
Mootor: EA888 2.0 TSI Turbo R-4 (296 HJ/400 NM)
Käigukast: 7-käiguline DSG
Kiirendus: 0-100 km/h 5,2 sekundit
Tühimass: 1632 kg koos juhiga
Tippkiirus: 247 km/h
Hind: alates 38 630 €