Toyota Camry on tagasi peale 15 aastast pausi Euroopa turult ja nüüdseks on tegemist juba kaheksanda põlvkonnaga. Julge tegu Toyota poolt tuua turule luksuslik sedaan, kus peamiselt tundub, et kaubaks lähevad vaid linnamaasturid.
Camry puhul on mootorivalik lihtne ehk auto tuleb kohe 131kW 2,5 liitrise rida-neli bensiinimootoriga, mida toetab 88kW võimas elektrimootor. Auto koguvõimsuseks maha arvestades ülekandest tekkivaid kadusid on 160kW.
Camry on nüüd tagasi tulles täitmas sama positsiooni nagu eelnevalt ehk täidetakse luksusliku Toyota segmenti. See ei ole kindlasti Avensise asendus, sest see on lihtsalt oluliselt parem auto ja teises hinnaklassis. Camry hind algab 30 900€ juurest (hetkel tutvumispakkumine 28 500€ ) ning Avensisest tekkivat tühimikku hakkab Camry jagama natuke kasvanud Corollaga. Kumbki pole küll päris Avensise mõõtu aga olen kindel, et endine Avensise omanik leiab uue mudeli just Toyota mudelivalikust.
Kergelt meenutab Camry Lexuse ES mudelit, sest sarnaselt ES-le on see esiveoline, luksuslik ning saadaval hübriidina. Sarnasus ei lõppe seal, sest mõlemad kasutavad GA-K platvormi ja mõlema disanis on tugevalt esindatud jaapanipärasust.
Kui sulle meeldib aegajalt minna mõnele kurvilisele teele painutama või foori alt teiste autodega joonele panna, siis see auto pole sulle. Probleemiks pole enam isegi CVT variaatorkast, mis suudab sportasendis autot märgatavalt erksamaks muuta. Kurvides tundub ta lihtsalt omast elemendist väljas ja kaldub ohtralt. Linnakiirustel märkab seda vähem, aga samas natuke hoogsamalt ringteele sõites on seda tunda harjumatult palju. Selle vastu loomulikult pehme vedrustusega auto puhul ei saa. Kiirendus nullist sajani on mõistlik: 8,3 sekundi, kuid täisgaasiga kipub auto võimendama igat auku, mis esirataste alt läbi käib. Üldjoontes on Camry iseloomult rahulik ja kiirustama ei kutsu, seega seda kaldumist ja kiirendamisel aukude võimendamist koged harva.
Seevastu võlub ta just oma mugavusega ning seda nii linnas kui maanteel. Kui sulle meeldib rahulikult kulgeda, siis see auto on sulle ja Camry omakorda premeerib kulgemist madala kütusekuluga. Pole ka tunda, kui bensiinimootor vahepeal seisma ja käima läheb, sellest annab märku vaid õrn mootorihääl. Tallinn-Tartu maanteel sain mina keskmiseks 5 liitrit sajale, mis on üsna lähedal väidetavale 4,4 liitrit sajale. Maanteesõidul auto aegajalt toetab bensiinimootorit elektriga ja laeb akusid.
Mootorimüra maanteel ei kuule ja tuulemüra on nagu luksuslikus autos ikka – vähe. Saabudes tagasi Tallinna otsustasin veel viimast korda ära nullida kütusekulu ja läbi öise Tallinna sain kütusekuluks 3,2 liitrit sajale! Kuidas nii? Maanteel oli hübriid akud üle keskmise laadinud, mootorid töötemperatuuril ja linnas enamus ajast vedas just elektrimootor. Boonuseks muidugi pea täielik vaikus ja õrn elektrimootori sahin kiirendamisel. Linnas sõites aga realne kütusekulu jääb sinna 6 liitrit sajale vahemikku. Pole üldse paha tulemus bensiinimootoriga suure auto kohta.
Hübriidi lahendus Toyotal toimib ja peabki, sest firma on olnud selles vallas eriti eesrindlik ja ka kogemust seljataga üle 30 aasta. Antud lahendus, kus autot pistikusse panema ei pea on suurepärane nendele, kes ei taha sõltuda laadijatest või pole seda kuskilt võtta. ECO asendis kasutab auto võimalikult palju elektrijõul liikumist ja see vaikselt linna kiirustel hiilimine hakkas täitsa meeldima. See ökonoomselt sõitmine tekitab lausa põnevust ja tulemuseks veelgi väiksem kütusekulu. Arvestades, et tegemist on hübriidiga pole tehtud järeleandmisi ka pagasiruumi mahutavusel ega tagaistujate ruumi puhul, mis isegi suurem kui konkurentidel.
Toyota infosüsteem on teinud ka väikese arenguhüppe ja enam pole seda ebameeldiv kasutada. Küll aga on jätkuvalt oma konkurentidest nõrgem ja õnneks otsustas Toyota Supra puhul kasutada BMW lahendust. Samas leian, et auto enda infosüsteem mängib järjest vähem rolli, sest Apple Carplay või Android Auto olemasolul pole vahet, et navigatsiooni kaart näeb aegunud välja. Neid teist kahte lahendust kasutades on kaardid alati uuendatud, kuvab realajas infot ja on samasugused kasutada nagu igas teises autos. Antud autol küll Apple Carplay ja Android Auto lisavarustsest puudusid ja pidin leppima Toyota enda infosüsteemiga. Polnudki nii hull, kui eelnevalt kuulnud aga võimaluse korral kindlasti telliks AppleCarplay/AndroidAuto lisana juurde. Vahepeal levis uudis selle tulemisest Camryle aga kuupäeva pole välja hõigatud.
Lisaks sellele lisale valiks ise kindlasti autole heleda nahksisu. See lisaks interjööri veelgi luksuslikuma tunde ja teeks autot avaramaks. Interjöör muidu igati meeldiv ja odavam plastik peidetud kohtadesse, kus sa seda ei näe ega tunne. Metallliistud on saanud esmapilgul puitu meenutava välimuse ja on õrna tekstuuriga. Esiklaasile kuvab selgelt loetava informatsiooni ja JBL kõlarisüsteem on asjalik. Keskkonsoolis käigukangi ees on ka telefonile mõeldud koht, mis juhtmevaba laadimise võimalusega ja võimalik peitu panna niiviisi, et telefon ei häiriks sõitjat. Pisike detail aga igati kasutajasõbralik.
Kokkuvõtvalt lõõgastavad sõiduomadused on need, mis annavad suure eelise minu silmis Camryle. Superbil võib olla küll parem infosüsteem, Talisman võib olla erksama mootoriga ja Mazda 6 parem kurvilisel teel aga suurest luksussedaanist ootan just sellist sõiduelamust nagu pakkus Camry.
Tagasi esindusse autot viies avastasin, et Toyotal alganud justkui uus ajastu ja järjest tuleb peale uusi mudeleid, mis on lisaks tuntud Toyota vastupidavusele ka välimuselt ilusad. Kui viis aastat tagasi oleks keegi pakkunud pildistamiseks mõnda uut Toyotat, siis oleksin heameelega sellest loobunud. Lihtsalt võimatu saada pildile nii, et tulemus jääks ilus. Nüüd aga enam mitte ja salongis ringi kõndides enam ei näe säästudisaini, vaid kõik autod on värsked ja ka ilusad. Järjest on tulnud ka sportlike mudeleid nagu Supra ja Yaris GRMN ja peamine müügiartikkel ehk Corolla näeb ka väga hea välja.
Kokkuvõte: Camry on soliidne luksuslik sedaan, mis on mõeldud inimesele, kes hindab vaikust ja pehmet sõitu.
BOONUS:
Tartumaal ühelt alleelt teisele sõites sai möödutud ühest huvitava nimega teest – Ringraja tee. Kiire otsing internetis andis tulemuseks, et tegemist tõesti kunagise Eesti autospordi pärandiga. Mis auto siis oleks veel parem, kui Toyota seda tutvustama? Toyota on ju nimelt see, mille vastupidavust WRC sarjas Ott ja Martin katsetavad.
Ringraja kohta uurides isegi vanemal generatsioonil mälu selle kohta puudub seega ainsaks informatsiooniks on internetist leitav arhiivimaterjal ja üks foorumipostitus.
Lühidalt on tegemist vanadest teelõikudest moodustatud ringrajaga, kus esimene võistlus toimus aastal 1959. Ringrada kahjuks pole suuresti enam alles, sest uus Tartu-Räpina maantee lõikas sellest läbi ja osaliselt on ringraja asemel jäänud põllud. Väike märk on aga ringrajast maha jäänud ka tänapäeval ja seda märgib tänava otsas seesama Ringraja tee silt. Alles on stardisirge ühepoolse alleega ja sellele järgnev mahapööre Ringraja teele aga sealt edasi on juba kunagise ringraja kate asendunud kruusateega ja uus Tartu-Räpina maantee lõpetab selle ringi sootuks. Viimane võistlus peeti meie andmetel 1967 aastal
Küll aga lähedusest võib leida mõne toredama teelõigu küll. Näiteks sealt ringraja juurest keerata suunaga Kabina poole on paar täitsa toredat kurvi kuni Lohkvani.
