Kui su elu tiirleb pidevalt kiirete, paukuvate ja tõenäoliselt-mitte-legaalsete tänavarakettide ja sportautode ümber, siis vahelduseks on hea istuda mõne rahuliku masina rooli, olgu selleks kasvõi linnamaastur. Laenasin Autospiritilt mõneks päevaks Peugeot’ maasturivaliku suurimat liiget 5008’t ning panin kirja oma mõtted.
Sõidab sujuvumalt kui 508
Kui mõned kuud tagasi tõstsin ma häält Peugeot 508 tippmudeli automaatkasti puisuse üle, siis 5008 puhul on sama AT8 üksust rakendatud hoopis paremini. See on sujuv, vaikne ning tõenäoliselt sa isegi ei märka pooli käiguvahetusi. Mootorivalik on suur ja lai, alustades 1.2 liitrise turbomootorist ning lõpetades kaheliitriste diislitega. GT-Line prooviauto südameks oli minupoolt kiidetud 1.6 liitrine turbomootor pisut “jahedama” seadistusega (181hj/ 250nm), mis suudab ennast pedaalivajutusel hõlpsasti kehtestada.
Minu silmis toimib 5008 siiski kõige paremini 180 hj diiselmootoriga. Sellega saad kaasa veelgi jõulisema kiirenduse ning PSA-grupi mootoritele omase ökonoomsuse. Veermik on mõnusalt pehme ning kaldumist vähe, rool pole niivõrd täpne kui näiteks 2008 ja 3008 mudelitel, ent lubab auto nina suunata kiiremini kui paljudel konkurentidel. Kallimatele mudelitele on võimalik veel tellida Grip Control veojõukontrolli ja mäelaskumisabi.
Hüpnotiseerivalt vaikne
5008 pakub meile häid sõiduomadusi, ent mitte ergutavaid emotsioone. Loomult on ta rahulik, vaga ning veidike ka teraapiliselt mõjuv. Tänu vaiksele ja ruumikale salongile kipud sa ära unustama, et maailm eksisteerib ka väljaspool autoaknaid. Viimistlus on maitsekas: riidest armatuuriosad, helesinine miljöövalgustus ning toekad ilusad istmed muuduvad interjööri hubaseks ja koduseks. Panoraamklaasi prooviautol ei olnud, kuid tasub kindlasti tellida.
Praktilisus on 5008 trump – tegu on linnamaasturiga, millele on lisatud ka kolmas istmerida. Tagumiste ridade allaklappimisega avaldub 2150 liitrine pakiruum, mida ma paraku esemete mahutavusse hulka teisendada ei oska. Vist olen veel liiga noor selliste autode omamiseks? Suurematest vigadest oskan välja tuua vaid pisut kesise nähtavuse taha vaadates ning nutitelefonile sobiliku panipaiga puudumise.
Keskmisest linnamaasturist parem
“Viietonnise” juures on kõige paeluvamaks faktoriks välimus. Linnamaasturid on enamvähem kõik samasugused, aga 5008 on tegelikult väga kena ja eristatav auto. Eriti kui masin on “specitud” Crystal Emerald tumesinise värviga. Kliirens on kõrge ning mahtuniversaalilik keretüüp tahavad justkui luua täiesti uue autosegmendi.
Verdict: Peugeot 5008 on sobilik valik suurtele peredele, kes soovivad liikuda keskmisest ägedama ja mugava linnamaasturiga. Stiilipunktidest ja praktilisusest puudu ei tule, ent maastikuvõimekust ja sportlikust sealt otsida ei tasu. Kui seda silmas pidada, siis võib rahule jääda ja ostusoovituse kindlalt anda.